(võttefaas- fetch cycle), 2.käsu tegelik täitmine (täitefaas). Juhtseade vastutab käskude ajalise kulgemise ja deÅ?ifreerimise eest. Ta genereerib vajalikke kahendsignaale ja tekitab nõutavaid masintsükleid. ALU võtab vastu juhtseadme poolt talle söödetud andmeid ja teostab nendega vajalikke operatsioone. Kiirus, millega juhtseade ja teised mikroprotsessori osad võivad käske ja andmeid töödelda, on määratud arvuti töösagedusega (kellasagedusega). Tavaliselt iseloomustatakse seda välise kvartskristalli poolt kindlaksmääratud sagedust MHz-des (1 megahetrs võrdub 1 miljoni võnke/lülitusimpulsiga sekundis). Tänapäeva personaalarvutite puhul räägitakse taktsagedusest 300, 400 ja enam MHz. Lihtsamate käskude puhul võib käsu täitmiseks kuluda aega vaid ühe masintsükli võrra, mis on ühe võnkeperioodi kestus. Kaasaegsete mikroprotsessorite arengu kõige tähelepanuväärsemaks iseloomustajaks ongi nende
-lahutamist, nihutamist, loogilist korrutamist (loogilise-JA-operatsiooni) jne. Juhtimisseade juhib ja koordineerib ALU ja sisemiste registrite tööd arvutikäsu täitmise käigus. Sisemine registerplokk toimib mikroprotsessori sisemäluna, sest ta on peamiselt kasutusel andmete ja käskude ajutiseks säilitamiseks. Kiirus, millega juhtseade ja teised mikroprotsessori osad võivad käske ja andmeid töödelda, on määratud arvuti töösagedusega (kellasagedusega), mida mõõdetakse MHz- des (1 megaherts võrdub 1 miljoni võnke/lülitusimpulsiga sekundis) ja viimasel ajal GHz -des (gigahertsides). Teiseks oluliseks mikroprotsessorite parameetriks on siinide laius. Ajalooliselt on see olnud vahemikus alates 8 bitist ja tänapäeval kuni 64 bitti. Kaasaegsete mikroprotsessorite arengu kõige tähelepanuväärsemaks iseloomustajaks ongi nende töökiiruse ülikiire suurenemine koos mikrolülituse kristallile paigutatud elementide
annaabi.ee 
