Vana Kreeka pillid
Kreeklased andsid kellukesed ka linnavahtidele ja
tunnimeestele, et elanikke ohu korral hoiatada. Matusekella helistamise tava, et kurje vaime lahkunust
eemal hoida, on pärit vähemalt 8. sajandist.
Vanimad käsikellad on pärit Hiinast 1600 eKr. Kirjalikud allikad räägivad nende kasutamisest
religioosses muusikas. 9. sajandi Jaapanis kasutati väikesi haamriga löödavaid kelli budistliku
ühehäälse laulu goeka saateks.
Kirikus oli üks varaseim väikeste kellade kasutamise viis kellaratas ehk Zimbelstern, mille näiteid on
mainitud 10. sajandil. Neid leidus Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias, vähemal määral
Inglismaal. Häälestatud tornikelli on olnud juba vähemalt 3000 aastat, kuid Euroopasse jõudsid need
alles 11. sajandil. Esimest korda on seda kujutatud 1070. a. paiku ilmunud piiblis, kus kellamees lööb
ühe käega seitsmest kellast kellamängu ja teisega trummi. 13. sajandil mehhaniseeriti mõned raekoja
annaabi.ee 
