Taustsüsteem väljendab vaatlejaid, mille suhtes me liikumist arvestame.Inertsiaalsust on taustsüsteem, kus ei ole kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg-ja lõpp-punkt liiguvad kiirusega v. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüst. Ühesugused. Teisiti öeldes on kõik in.süst. samaväärsed selles mõttes, et mitte mingisuguste katsetega,
6. valguse kiirus- on kiirus, millega levib valgus 7. valguse kiiruse postulaat ehk Einsteini erirelatiivsusteoorja esimene postulaat – kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. 8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ruumi koordinaati 9. aja dilatatsioon – aja aeglustumine suurtel kiirustel 10. kellaparadoks ehk kaksikute paradoks - ehk aja dilatatsioon Nt. Kui üks kaksikutest läheb kosmosesse pooleks aastaks ning maale naastes pole vennad enam ühe vanused, kosmoses olev vend on noorem kui maal olnud vend. 11. pikkuse kontraktsioon – pikkuse lühenemine kiirusel 12. erirelatiivsus postulaat- pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 13. massi olenevus kiirusest- mida suurem on kiirus seda suuremaks muutub mass 14. seisumass – vastab seisuenerga 15
olgugi et tema koordinaadid on igas süsteemis erinevad. Neljamõõtmelisel aegruumil on oma eriline geomeetria. See pole midagi muud kui relativistlik kinemaatika. Järgnevalt toome juba tuletatud kujul üldised teisendusvalemid sündmuste ruumkoordinaatide ja aja jaoks. Nad annavad täieliku iseloomustuse aegruumi geomeetriale ja võimaldavad tuletada peale meie poolt vaadeldavate kinemaatilise efektide (omaaeg, mitteühtlane omaaeg, kellaparadoks, pikkuste ja masside teisenemine, Doppleri efekt jt.) ka kõik teised geomeetrilised (kinemaatilised) seosed. Neid teisendusvalemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.[1] Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi
Annihilatsioon - protsess, mille käigus osake põrkub oma antiosakesega; tekib uus osake(sed), millele kandub energia, impulss Alfa-lagunemine - suuremate seotud rühmade eraldumine; kõige sobivamaks rühmaks kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumi tuum 24He Beeta-lagunemine - tekib, kui kõige kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonitega täidetud energiatasemest märksa kõrgem; neutron muutub prootoniks ja tekib ka veel elektron ja antineutriino Kellaparadoks - seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini, Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemiku tagasi Sünteesireaktsioon - tuumade ühinemine; eraldub energia (rohkem kui lõhustumisel); raske teostada tuumade vahel elektrostaatiline tõukejõud 3. Ioniseerivate kiirguste tekkekohad ja läbimisvõime o Alfakiirgus
annaabi.ee 
