Tõde ja Õigus II Terve tekst
kõrgemale enam ei saa."
,,Korstnapühkija ronib kõrgemale," ütles Jürka.
,,Ega korstnapühkija korstna otsa magama lähe," vastas Ollino ja jätkas endist juttu: ,,Talvel ehk
pisut vilu, aga kergemini hommikul ärkab ja selgema peaga tööle hakkab. Mina olen omal ajal
maal väljas kartulikuhja õlgedes maganud ja pole häda midagi, ainult teises reies pistab vahel.
Siin pole veel kedagi külm võtnud."
III.
Järgmisel hommikul Indrek ärkas kellahelinal. Helises päris harilik aisakell, nagu ta seda oli
kuulnud pulmas peiupoistel või jõuluõhtul suure rõõmu pärast, kui kihutatakse pimedas teistest
mööda -- ikka kodu poole, sest seal on siis heinad või õled nurgas maas ja toad nii tulvil täis
magusaid toidulõhnu, et nende ots ulatub kaugele õuegi. Tänagi Indrek tundis endas unesuikel
midagi üsna kodust ja omast, aga juba järgmisel silmapilgul paukus kell tal otse kõrva ääres ja
nõnda valusasti, et kadus igasugune magus suige