MUST KASS
on hea meel, et olen suutnud te kahtlusi vaigistada. Soovin teile head tervist ja pisut
rohkem viisakust. Muide, härrased, see – see on väga hästi ehitatud maja.” (Oma
meeletus ihas öelda midagi muretut tajusin ma vaevu, mida ma üldse rääkisin.)
„Võiksin öelda, et haruldaselt hästi ehitatud maja. Need seinad – kas lähete juba ära,
härrased? – need seinad on tihkelt üles laotud,” ning aetud mingist kelkivast
sõgedusest, koputasin ma siinkohal enda käes oleva kepiga just vastu müüri seda
osa, mille taga seisis mu armastatud naise surnukeha.
Aga Jumal kaitsku ja päästku mind saatana küüsist! Vaevalt jõudis mu löökide kaja
vaibuda, kui sellele vastas hääl hauakambrist! – karjatus, algul summutatud ja
katkendlik, nagu lapse nuuksumine, millest aga paisudes sai üksainus pikk ja pidev
kriiskamine, anomaalne ja ebainimlik ulgumine, pooleldi hirmunud, pooleldi
annaabi.ee 
