kallale karanud ja nad surnuks purenud.’“(lk211) Vanaisa arvamus sellest, et Leemet ja Hiie põgenesid hundi karja eest eelneval päeval. „ Mind on see ära tüüdanud- olla igal pool viimane...“(lk224) Olles viimane kes näeb teel Saaremaale suurt kala (iidne, ussisõnu kõnelev habemega kala) hakkab Leeme mõtlema selle peale ja on pahur mõeldes kui mitmes asjaolus tema viimane on. „Mind häirisd need moodsad inimesed, kes muudkui kelkisid oma uure kommete ja imelike lemmikutega nagu see Jeesus, kellest ma midagi ei teadnud ja teada ei tahtnudki.“(lk228) Tuuletarga Möigase mungast poja jutu kommentaar kui Hiie ja Leemet ootasid, et tuuletark oma sõlmedesse seotud tuuli otsib. "Aga sinuga vaielda pole võimalik.Sina usud ainult seda, mida sulle kloostris räägitakse, aga mitte oma vana isa."(lk235 Peale Möigast pole kedagi kes võtakse üle tema töökoha ja teadmised,
võib sinu venna üle selle aia visata.» (Mõlemad vennad olid välja mõeldud.) «See on vale.» «Sinu sõnad ei tee seda veel valeks.» Tom tõmbas suure varbaga joone tolmu sisse ja ütles: «Katsu sellest üle astuda, ja ma soen sind nii, et sa ei suuda enam püsti tõusta. Igaüks, kes riskib seda teha, on lambavaras.» Võõras poiss astus kähku üle joone ja ütles: «Sa lubasid mind ju sugeda, eks näis, kas tuled toime » «Ara trügi siia, ole parem ettevaatlik.» «Noh, sa kelkisid, et annad naha peale -- miks sa ei tee seda?» «Kirevase päralt, vean kahe tsendi peale kihla, ma teen seda.» Võõras poiss võttis taskust kaks vaskraha ja pakkus neid pilkavalt Tomile. Tom lõi need maha. Järgmisel hetkel veeresid ja rabelesid mõlemad poisid teineteisest kinni hoides nagu kassid sopas; ühe minuti kestel kitkusid ja rebisid nad teineteist juustest ja riietest, tagusid ja küünistasid teineteise nina ning 15 katsid end tolmu ja ausäraga
annaabi.ee 
