Tõde ja Õigus II Terve tekst
sest tarkadel on ikka arust puudu. Tulev kord katsume siis uuega."
Nende sõnadega lahkus direktor, sest tal tuli nähtavasti midagi hädatarvilikku meelde.
Järgmisel usuõpetuse tunnil astus klassi väike kõbus vanamees, kes uppus halli, sest temal oli
kõik hall -- habe, vuntsid, silmad, juuksed. Isegi uus testament. mida ta hoidis kaenla all, paistis
hallina, kui ta kõndis laudade ees edasi-tagasi, pilk põrandal, ja pomises endamisi: ,,Kelk,
kelkama, kelgutama, kelk, kelkama, kelgutama." Viimaks jäi ta seisma, tõstis silmad õpilastele,
naeratas muhedalt nagu vanadele tuttavatele ja ütles:
,,Tere, lapsed. Kus me mineval korral peatusime? Kus me jäime seisma? Minu vana pea ei hoia
enam midagi kinni. Kes on priimus? Kus me lõpetasime?"
,,Härra, teie olete täna meil esimest korda," ütles priimus.
,,Mis? Esimest korda?" imestas vanamees ja naeratas kavalalt habemesse. ,,Ah jaa, õige,
esimest korda... Nii siis -- katekismus läbi, piiblilood läbi