individuaalses kahevõistluses 1994 Lillehammeris, Norras toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 26 sportlast. Eesti esindusse kuulunud sportlastest saavutas parima tulemuse 4. koha saavutanud kahevõistlusmeeskond koosseisus Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt. 1998 Naganos, Jaapanis toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 25 sportlast. Nendeks olid iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid
Kohaliku omavaitsuse korraldamise seadus Planeerimisseadus Planeeringute liigid on: Ülriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud strateegiline käsitlemine. Maakonnaplaneerinig Üldplaneering Detailplaneering annab ehitusõiguse Planeerimisalast tegevust korraldab kohalik omavalitsus. Kes peab tagama planeeringute järgimisi, osapoolte arvamust kuulda võtma jm. Planeerimise praktika Vaba aja ruum ja aktiivala: Talvel: Murdmaasuusatajad Kelgutajad Tervisejooksjad Matkajad Sobivate tingimuste korral Mäesuusatajad, lumalaudurid Suur skaala – liikumisrjad linnade vahel. Otsene linnaplaneerimise küsimus, mõjutab ehitusõigust, juurdepääsud, kinnistuomanike hoonestusõigus jne Kokkuvõte: 1. teooria praktika ja arhitekti roll. Ruumiaspektid, sotsioloogia ja psühholoogia. Teooria keskendub vormi analüüsi asemel tervikkeskkonna mõtestamisele 2. Praktika õpetab tegutsema piiratud tegevusruumis 3
jnesenahkses kasukajupatsis plika lumised labakud kest,sikutas need hammastega le srmede ning lasi suust alla pudeneda.Kuigi pimeduse saabudes kiskus hk jiseks,ei olnud tal aega seda mrgata ning ta oleks ka oma kohmakad,rautatud ninadega suusasaapad jalgade otsast ra lkanud,kuid saapanride lahtitmbamiseks ei antud talle aega ega vimalust,sest altpoolt tulija vihane raputus pani kogu puu aeg-ajalt leni vappuma.Selle le,et teised kelgutajad,kes vraste poiste tulles leval menukil olid seisnud,teda ra ootama kiirelt pgenesid,ei olnud Mannul aega imestada,ta oleks ise ka ju minema jooksnud,kui see vaid vimalik oleks olnud,sest kik mbruskonna lapsed teadsid,et prast vene ja eesti poiste vahelisi suuri kambakaid,millest kummalgi poolel oma viiskmmend poissi osa vttis,oli karjrinlval kelgutamine hoopis pnevam tegevus kui enne,kuna neil,kes siis sjavebarakkides elavatele poistele ette jid ja igeks kaklemiseks veel