Kirjand Runneli isamaaluulest
seisukohtadest lähtuvalt, et me kaks korda samasse "auku" ei kukuks. Ma pole
küll kindel, kas Hando Runnel selles luuletuses minu arvamust jagab, kuid
teravaid torkeid inimeste südametunnistuse pihta on ta teinud mõnes oma teises
luuletuses kindlasti teadlikult. Kõige vastumeelsem on mulle lugeda tema varem
lasteluuletuseks peetus "Keldrikakandit", sest seal kajastuvad lisaks olukorrale
kunagises NSV Liidus ka seigad, mis on valusad patriotistlikule eneseuhkusele.
Eestlastele, "keldrikakanditele" pole seal armu antud ja neid kodumaale
truudeks peetud . Runnel kritiseerib eestlase leplikkust tolleaegse riigikorraga -
"kõik, mis kehtib keldri õhus / kehtib ka ta peas ja kõhus", ja eestlaste piiratust -
"pole keldrist väljas käinud, / pole välisilma näinud". Uskudes kõike, mida
"keldris", nõukogudeaja Eestis valitsusorganite poolt räägiti, jäädi Runneli
meelest suletud silmadega. Tuues välja meie väheräägitud miinuseid, annab
annaabi.ee 
