Ohtu mõis
saamatu.
Erilist tähelepanu väärib mõisahoone välisuks see on üks
meisterlikumaid tislentöö näiteid tolleaegses mõisaarhitektuuris.
Uks on kahe poolega, valgmikuga, alumine tahvel on voluutjalt
laienev. Ülaosa kaunistab reljeefne rokokoodekoor selle
teostus on meisterlik. Kahjuks on kaduma läinud rokokoolik
koputi ja sarvenupp. Hoone teised fassaadid on mõnevõrra
lihtsamad. Maja otsakülgede osas on tähelepandav, et
profileeritud krohvkarniis kulgeb ainult kelbaaluse räästa all,
kuna mõlemad viiluküljed on piiratud vaid laudäärisega.
Tagafassaadi keskel on paiknenud palkon rõduga teisel
korrusel.
Hoone sümmeetriline välislahendus leiab võrdväärse
peegelduse siseplaneeringus. Alakorrus on enamalt jaolt
võlvitud, esindussalongid paiknevad teisel korrusel. Enamus
ruume asetseb anfilaadselt tiibuksi järjestikku avades võime
heita pilgu läbi kogu hoone. Alakorruse keskseim ruum on avar