Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Vajalik vesinik saadakse veemolekulidest
(H2O). Positiivselt laetud ioonidena ehk katioonidena ammutatakse kaaliumi, kaltsiumi,
magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, tsinki ja lämmastikku ammooniumkatioonina.
Negatiivselt laetud ioonidena ehk anioonidena ammutatakse fosforit, väävlit, molübdeeni,
kloori ning lämmastikku nitraatanioonina. Boori võtavad taimed elektriliselt neutraalse
boorhappemolekulina. Mõningaid metallilisi toiteelemente võtavad taimed kelaatidena. Kelaadid
on ühendid, milles metallikatiooni külge on vähemalt kahe keemilise sidemega kinnitunud
orgaanilisi molekule või anioone. Kelaate tekib pinnases näiteks orgaanilise aine lagunemise
käigus; kelaate võivad sisaldada ka mõned tööstuslikult toodetud väetised. Ühtekokku
nimetatakse molekulideks ühinenud keemilisi elemente või elektriliselt laetud ühendeid
(anioone ja katioone), millena toiteelemendid taimesse sisenevad, taimetoitaineteks.
annaabi.ee 
