Hellenism
vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes
õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja
Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni.
Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu
näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste,
filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja
Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid
filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta,
maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka,
rooma, idamaiste ja juudi sugemete ühinedes kujunesid uut laadi usukujutelmad
(monoteism), usundit seletati mõistupäraselt, luulest, kujutavast kunstist ja filosoofiast