inimese edukuse tulevikus. Vähese haridusega inimestel on suurem risk sotsiaalsele tõrjutusele. Näiteks oli 2006 aastal meie riigis põhiharidusega eestlaste sotsiaalse tõrjutuse risk 28,6% ning samal aastal ülikooli haridusega eestlaste risk 12,4 %. Need arvud näitavad, et haridust hinnatakse väga kõrgelt. Seega on minu meelest haridus meeletult hea investeering tulevikku. Oma enda tuleviku kindlustamiseks püüan omandada võimalikult kvaliteetset haridust. Pärast kekskooli lõpetamist proovin teha mõistlike otsuseid, mis võimaldaks mulle head haridust ja kaasatust ühiskonna ellu. Iga päev puutume oma elus kokku erinevate inimestega. Meie elu jooksul tutvume paljude isiksustega, osad neist meeldivad meile, osadega aga ei pruugi me nii hästi sobida. Kuid isegi, kui me ei soovi, peame ka suhtlema nendega, kes meile väga ei meeldi. Minu ümber on erinevaid inimesi, kellega pean kokku puutuma. Suur hulk neist on väga silmapaistvad ja
haridus mul puudus, sama oli ka optimismiga. Siiski läks kõik oodatust paremini ja ma elasin terve aasta iseseisvat elu, töötasu lubas üürida korteri, osta auto ja korralikult planeerides mugavalt elada. Toetudes oma elule, arvan, et riik ei saa justkui vägisi noort tööle ega koolitusele ajada, kuid ta saaks läbi kooli noort paremini tööinimese eluks ette valmistada. Gümnaasiumis õppivad noored jagunevad suuresjaos kaheks, need kes teavad täpselt mida pärast kekskooli edasi tahavad teha ja need kes lähtuvad eksamitulemustest. Sellegipoolest võiksid koolid pakkuda juba pärast põhikooli suuremat võimalust oma ainete valikul. Kindlasti jääksid alles põhiained, kuid lisama peaks omajagu valik aineid. Valikaineteks võiksid olla praegu kohustuslikud ained nagu muusikaajalugu, kunstiajalugu ja kehaline kasvatus. Lisaks luua täiesti uued võimalused, näiteks programmeerimise alused ja majandusteooria
annaabi.ee 
