"kekskool" - 1 õppematerjal

EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939

Kultuur Iseseisvuse kättevõitmisega vabanesid eestlased kultuuri venestamise ja saksastamise ohust. Eesti kultuuri edendamine sai rahvusriigi esmatähtsaks ülesandeks. Riik rahastas kultuuri otse riigieelarvest ja Eesti Kultuurkapitali kaudu. Lühikese ajaga, paari aastakümnega loodi kaasaegne kultuur ja teadus. Põhjalikult korraldati ühtluskooli põhimõttel ümber haridussüsteem, mille kõigis lülides võeti õppekeeleks eesti keel. Algkool oli kohustuslik, maksuta ja ilmalik, kekskool vabatahtlik ja maksuline. Aastani 1934 oli koolisüsteem kahe-, hiljem kolmeastmeline, gümnaasium jagunes humanitaar- ja reaalharuks. Alg- ja keskkoolis õpetati kaht võõrkeelt ­ peamiselt inglise ja saksa. Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. Aastani rohkem rõhku kutseharidusele, sest praktiliste kutsete ja tehniliste erialade asjatundjaist oli puudus. Kooliuuendusliikumises võeti eeskuju Lääne-Euroopast.