Jaanipäev
Nii kui me üle aia olime jõudnud, see kohe algaski. Lasse, Bosse
ning Olle ronisid meile järele paljalt selleks, et meid kiusata ja naerma ajada.
"Ära sa lehmakoogi sisse astu," ütles Bosse Annale.
"Siin polegi lehma..." alustas Anna. Aga siis tuli talle meelde, et ei tohi rääkida. Me
hakkasime turtsuma - kõik kolmekesi. Poisid aga naersid.
"Te ei tohi sedaviisi turtsuda," ütles Lasse. "Pidage meeles, et te naerda ei tohi!"
Seepeale me hakkasime veelgi enam turtsuma. Poisid keksisid kogu aeg meie ümber,
sikutasid meid juustest ja näpistasid käsivarrest lihtsalt selleks, et meid naerma ajada. Ja meie
ei saanud neid eemale peletada, sest me ei tohtinud ju rääkida.
"Uppelipuppelimukk!" ütles Lasse.
See polnud õieti põrmugi naljakas, aga kuidas me Britta ja Annaga selle üle naersime.
Toppisin endale taskuräti suhu, aga see ei aidanud, sest naer pääses ikkagi piuksuga välja.