vananeva kunstnikuna elutruul pildil või joonistagu laps pea piirjoonte tähistamiseks suure ringi ja vedagu selle keskele kahe silmatäpi alla pikali kukkunud kuu - kas see näitab veel inimeste õnnelikkust ning kavalat päikeselaiku nende silmis, mis särab ka siis, kui päike ei paista? Kuidas tunda ära õnnelikku inimest? Tänaval jalutades neil ei ole näol pildile jäädvustatud hambaid paljastav naeratus ega otsa ette kleebitud vastavasisulist silti. Õnnelik inimene ei hüppa kekseldes mööda vanalinna munakivisillutist - vähemalt enamasti. Kuna reaalsus ei ole pilt, ei veni ka inimeste suunurgad kõrvuni, kollased taevakehad silmis. Ei, nad on teistmoodi. Kui mitte öelda harmoonia, siis on õnnelik olemine seisund, mis heidab teistele kiiri enesekindlusest ja jagab head enesetunnet. Inimene on õnnelik siis, kui sisetunne teab kindlalt ette paremuse suunas liikumist, kõige elusse panustatu täislastil ülesmäge liikumist.
kogemusi ja ületatud raskusi. Mida suurem on takistus, seda suurem on ka kuulsus selle ületamisest ning Doriani takistuseks oli just vanadus, mille koormat ta ei suutnud kanda. Kunst on tihti õrn ja kerge kui sulg, kuid seda on nii raske mõista. Isegi Kaie Skalle isa August Gailiti teoses ,,Leegitsev süda" ei suutnud mõista tütre maailma ega tema kunsti. Tüdruk oli suurepärane tantsija, kaunis olevus siin maailmas, kelle samm möödus hüpeldes ja kekseldes. Saatus viis Kaie välismaa lavadele, pakkus talle kuulsust, aplausi ja lilli, kuid tema isa ei tundnud ikka tütre üle uhkust. Mul on nii kahju inimestest, keda ei saada mõistmine ega toetus nende eluteel kunsti poole. Nii raske on saavutada sellel alal midagi, püsida konkurentsis ning samal ajal ennast õnnelikuna tunda. Kunstiga tegelevate maailm on hoopis teistsugune ning seal peab olema 1 rohkem julgust, tahet kui ka uhkust
annaabi.ee 
