Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusse rajasid keiser Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keistrite paleed. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati ka rajama korruselamuid. 4. Miks on Vana-Rooma tuntud ehituskunsti poolest? Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal
· Pont du Gard (1.sai ekr) sild, veejuhe Basiilika hoone, millest kasvas välja kirik. Algselt kohtupidaja maja, absiid- kohtunik. Kreeka usk ja kõrged aated roomas kadunud mammona ja materiaalsuse teenimine. · Colosseum amfiteater, suurim näide, keskel ovaalis toimusid etendused (gladiaatorite võistlused, kristlastele lasti metsloomad kallale, merelahingu näitlikustamine) 70-82 a pkr. · Traianuse sammas (ca 113 a pkr) (üksikute keistrite foorumeid mitmeid, paljud hävinud). Selle ümber reljeefid, daaklased (rumeenlased) nende keel romaani keel, lähedane itaalia keelele. Järelikult daaklaste kultuur tuli rooma aladele nii võimsalt, sest mõjutusid keeliti suured. · Maison Carre (1. sai pkr) · Pantheon (118-128 pkr). Roomas üks suurem kuppelehitis. Pole ühtegi akent, aga ülal olev aken valgustab kogu ruumi. Praegu katoliku kirik. Kasseteeritud laed valgusavadega.
Inimeste surma ega sünni kuupäevi ei teatud. Haridust said vaimulikud usulistel eesmärkidel. Kommunikatsioon eri piirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti vee pidi. Palju oli röövleid ja piraate. feodaalid üritasid teenida tee tolli ja sillamaksude kehtestamisega. Kõik mõõda käiad pidid maksma ja siis pakuti neile vastavas piirkonnas liikumiseks kaitset. Rooma impeeriumi allakäik · Rooma rahu lagunemine · Keistrite kiire vahetamine · Äärealade suhete vähesust ja rünnakute tegevus vastastelt · Kõik vabad inimesed said kodakontsuse · Piirikaitsetes olid lüngad mida kasutasid vaenlased ära · 4saj oli barbarite suur sisseränne. Rooma impeerium jagunes 395 1. lääne-rooma see püsis kuni 476 kuni barbarite sissetungi tagajärjel kukutati viimane rooma keiser ja germaani hõimus rajasid rooma aladele oma riigid 2. ida rooma e