arvatavasti mõeldagi. Kui vahel tundus, et valitseja teeb midagi valesti, püüti seda kuidagi õigustada. Õukondlased pidid olema väga ustavad ja kiitma oma tsaari tegusid.Timotheus oli aga mitmeid aastaid juba maal elanud ja näinud ning mõistnud tsaari poolt tehtud vigu. Oma tähelepanemised kirjutas ta üles. Timo ei kartnud ka oma kirju keiser Aleksandrile saata. See näitab, et ta oli otsekohene ja paindumatu inimene. Kui keisrivastane kirjateos oli adressaadini jõudnud, peeti Timotheust võimuvastaseks ja seega ohtlikuks. Tsaar saatis oma mehed teda kinni võtma. Peategelase naine Eeva küsis enne mehe ära viimist, mida ta võiks ette võtta ja kuhu peaks minema, et abikaasa taas vabadusse pääsesks. Timo vastas, et ainult keiser võib teda vabaks lasta. Samuti palus ta, et Eeva seda ei teeks. See näitab, et tegelane vältis kompromisse. Pigem astus ta oma saatusele vastu, kui paluks oma tegemiste eest
Kaks tuntuimat reformikirikut on, aga eriti olid, luterlus ja kalvinism. Reformatsiooni alguseks loetakse 1517. a. oktoobrit, kui Martin Luther naelutas kirikuuksele oma 95 teesi, milles mõistis hukka indulgentside (patukustutuskiri) müügi. 1521 aastal Wormsis toimunud riigipäeval nõuti Karl V initsiatiivil Lutherilt, et ta loobuks oma õpetusest, kuid Luther lausus oma kuulsa ‘siin ma seisan ja teisti ei või.’ Keiser andis välja edikti Lutheri arreteerimiseks, kuid keisrivastane Saksi kuurvürst varjas teda. Lutheri suhteliselt mõõdukale kirikule lisaks tekkis arvukalt radikaalseid sekte (anabaptistid jt). Saksamaal puhkes segaduste ajastu, kus omavahel põimusid usutülid, talupoegade ja linnapööbli ning mitut masti radikaalide mässud ja Itaalia sõdade mõju. 1536. aastal pani J. Calvin aluse kalvinistlikule suunale reformeeritud kristluses. 1541 võttis võimu Genfis – kalvinism levis Madalmaadesse, Prantsusmaale, kus neid tuntakse
annaabi.ee 
