Keisri hull
Lahkuvad ju aadlipruad kirikust, kui Jakob ja
Eeva ,,aadlipingile" istuvad. Kõik ei ole Timod. Asjadega läheb aega.
Jakob vastandub Timole. Igasugust teisitimõtlemist ja avalikku
väljaütlemist peaks vältima ja varjama. Peidab ta ju Timo pabereid ja enda
päevaraamatut hoolega. Keegi ei tohi teada ja näha. Ta ei julge isegi mõelda
selle peale, et Timo mõtted võiksid isegi õiged olla. Väga vaevaliselt ja
aegamööda suudab ta seda lõpuks endale tunnistada. Saab ju Timo ,,keisritruu"
poeg tema ülestähendused ja Timo kirjagi lõpuks endale. Kulgeb Jakobi elu
mõistlikult ja tasaselt, tahaks teda raputada, üles äratada, elu sisse puhuda. Tema
kõrval on ju von Bock, lummav, täiesti ettearvamatu, kummaline ja nii erinev.
Tõeline Ristisõdija suure algustähega.
Kross raputab meid virgeks. Paneb mõtlema. Mis teeb inimesest
hullu? Kus läheb piir terve ja haige inimese vahel? Kas see, kes tahab tõde, on
hull ja haige