Uusaja algus
Vaimulikud määras
ametisse riigivõim, kuid kinnitas paavst. Kujunevat isikuvõimu märgib trükivabaduse
kaotamine ja tsensuuri kehtestamine. 1802. kuulutati Napoleon Bonaparte eluagseks
konsuliks. 1804. sai Napoleon I keisriks. Pidulik kroonimine toimus Pariisis, kuhu tuli
ka Rooma paavst lõppes rooma vabariik. Rõhutati rahvuse ühtsust. Olulist rolli
keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Napoleon I taastas aadlitiitlid. Esimene
keisririkk hävis sõdades Euroopa riikide koalitsioonide vastu. 1815. a. Troonile tagasi
pöördudes sai Napoleon valitseda ainult 100 päeva ning 18. juunil 1815. purustati
Prantsuse armee Waterloo lahingus.
(Tubli töö, Liis!)