Nimetu
sõprus. Beethoven kirjeldab nende kohtumist 1812. aastal nõnda: "Eile kohtasime koduteel
tervet keiserlikku perekonda, me nägime neid kaugelt tulevat. Goethe laskis minu käsivarrest
lahti, et tee äärde tõmbuda. Mis ma talle ka iganes ütlesin, ei saanud ma teda enam sammugi
paigalt. Ma surusin endale kübara pähe ja nööpisin kuue eest kinni ning läksin, käed selja
peal, läbi kõige tihedama hulga ,vürstid ja õukondlased tegid mulle teed, hertsog paljastas pea,
keisriproua tervitas mind esimesena... Need isandad tunnevad mind. Mulle oli suureks lõbuks
vaadata, kuidas see
seltskond Goethest mööda läks. Ta seisis tee ääres paljastatud päi ja sügavasti
kummargil. Pärast tegin talle hea peapesu, mingit armu ma talle ei andnud."
Samas kirjas lisas Beethoven: "Kuningad ja vürstid võivad küll professoreid ja
salanõunikke teha, neile tiitleid ja ordenipaelu külge riputada, aga nad ei saa teha suuri
inimesi, vaimusid, kes on kõrgemal maisest sõnnikust..
annaabi.ee 
