Katariina II Venemaa seadusandluse moderniseerijana
nähtudki tsarinnat, vaid pigem kui asevalitsejat, kes täidab tsaari kohustusi oma poja,
suurvürst Pauli, eest.
Katariina tahtis end igal juhul tõestada tõelise valitsejana, kellel ei jää puudu kindlast käest
riigiasju ajades. Võib julgelt märkida, et see tal ka õnnestus.
Esmalt tühistas Katariina II oma abikaasa, Peeter III, korraldused. Katariina soovis läbi viia
palju muutuseid. Korraldada oli nii mõndagi. Peeter III polnud silma paistnud just osava
valitsejana.
Keisrinnana oli Katariina II plaanis ellu viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, riigi
halduskorralduses, hariduses kui ka ühiskondlikus elus. Katariina koostas 1766. aastal ,,Nakaz
´i" ehk ,,Instruktsioon seaduste koodeksi väljatöötamiseks" (Troyat 1997, lk456). Seadustiku
projekt tugines valgustusideedel. 1767. aastal kutsus Katariina II Moskvasse Suure Kogu, et
arutada reformide projekti. Komisjoni kuulusid kõik vabade ühiskonnakihtide esindajad. Kuid