Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud.
1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames
hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse
peragoogika rajaja Jan Amos Komensky. Ühtluskoolides välditakse seisuslikke
õppeasutusi, iga koooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema
asme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk keisrikoole ja
7
elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre
2000).
19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli
taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht.
Esimesena asus sellele kohale Karl August Senff, kes tegeles graafikaga, eriti
vaselõikega. Senffi selguse ja lihtsuse taotlus ning kalduvus kergele idealiseerimisele