mõisakoormistel kindlad piirid talupoegade karistamise ülempiir 30 vitsahoobile talupojad võisid mõisnike kes seadustest kinni ei pidanud kohtusse kaevata Talurahva olukord 18.say lõpul · Talurahava õigusetu olukord kiskus alla Vene riigi mainet. 1796.a ilmus saksamaalt Liivimaa õpetaja Muheli raamat, kus ta mainis, et kui pärisorjust ei kaotada, siis kaotavad selle talupojad mässu teel. Kui keisrik sai Aleksander1 asus ta tegutsema selle nimel, et talupoegade olukord paraneks. 1702.a ja 1804.a võeti vastu talupoegade seadused, mille järgi võisid talupojad : oma talu edasi pärandada mõõdeti välja talu majanduslik kande võime keelati talupoegade müümine karistamine viidi 15 vitshoobile vallakohtud Vaimuelu Vene aja alguses · Ka pärast Põhjasõda säilis siin luteri usk. Pärast sõda olid paljud kirikud rüüstatud ja
8. Kirjelda Prantsumaad Napoleoni võimu ajal? 1799.aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa ikka vabariigiks .Kõik võim koondus ühele isikule esimesele konsulile Napoleon Bonpartele.Alustati suuri ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda.Napoleon autoriteet rahva hulgas kasvas 1802.aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantsalaste keisrik ehk imperaatoriks.Tugevnes isevalitsuslik võim.Võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks"-mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.See koodeks sai pärast paljudele riikidele eeskujuks.Napoleoni sõdadega Prantsumaa alla läinud Lääne-Saksamaa.1806.aasta suvel moodustati 16 saksa riigist (mis kuulusid prantusmaale) Reini liit.Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu.Jätkati Prantsusmaa-vastast sõjategevust
lõplikul ühendamisel. Saksamaa lõpliku ühendamist proovis takistada Prantsusmaa. See viis 1870. aastal Saksa-Prantsuse sõjani. Sõjaks hästi ettevalmistunud Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi ning Prantsusmaa alistus. (Tannberg 2, T 2003) 3.7 Saksa keisririik Saksa keisririik kuulutati välja veele enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu 1871. aasta algus Prantsusmaal Versailles' lossis. Keisrik sai Preisi kuningas Wilhelm I. Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningariiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Mõjukaim riik keisririigil oli Preisimaa, mis moodustas üle 50% kogu Saksamaa territooriumist, Saksa keisriks oli Preisi kuningas ning ka enamik
annaabi.ee 
