Keiserpingviin Keiserpingviin on meie planeedil elava 17 pingviiniliigi seas kõige suurem. Nii nagu kõikidel pingviinidel, on ka keiserpingviini sulestik mustvalge ning jääb mulje nagu, kannaks ta frakki! Keiserpingviini on kerge teistest liikidest eristada kõrvade juures, kaela alapoole ja nokal olevate erkkollaste laikude jägi. Pingviine näeb sageli seismas tihedalt üksteise vastu surutuna, et paremini taluda Antarktika talves valitsevat erakordset külma (-50 C !). Erinevalt Artikapiirkonnas elavast algist ei saa pingviin lennata, kuid on esmaklassiline ujuja! Ta võib sukelduda enam kui 250 ( mõningail andeml 500)m sügavusse ja jääda vee alla kuni 18 minutiks, et kaulu püüda. Vee all saaki
talv - polaaröö islandi lemming kalastamine lapikesed maapinnal samblik Jäävöönd lumi ja jää kaetud jääga plankton sinivaal, inuitid (eskimod), külmakõrb igijääga, keiserpingviini kalandus, külmunud ala piirialadel, d, hüljes, hülgeküttimine mandrijää morsk, jääkaru
kuuluvad kaks liiki Kuningpingviin (Aptenodytes patagonicus) ja Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri). Fossiilse liigina kuulub Aptenodytes perekonda veel Aptenodytes ridgeni. 1.1.1.1 Kuningpingviin Kuningpingviini ladina keelne nimi on Aptenodytes patagonicus. Kuningpingviini iseloomulikeks tunnusteks on must pea ja oranzid laigud kõrvade juures. Kuningpingviinil on võimas nokk, mis on kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi. Kuningpingviinid võivad rännata kuni 900 kilomeetri kaugusele, et toitu hankida. Kuningpingviinid pesitsevad 5 Antarktise saartel. Kuningpingviinid ja keiserpingviinid munevad vastupidiselt teistele pingviinidele ühe muna. 1.1.1.2 Keiserpingviin Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) on pingviinlaste sugukonda kuuluv suur
annaabi.ee 
