Tõde ja Õigus II Terve tekst
Tallinnas pole teda olemaski
ja siingi näed teda ainult harva. Tahad näha, siis jää Rüütli nurgale passima, kuni mõni tuleb --
musta kaane alt paistab ainult pisut värvi ja keisermantel õlgadel. Nõnda näeb teda. Meie vanal
on ka. Mitte küll päriselt, aga on. Ükskord rippus teine alltoas varnas, poisid sirvisid teist
parajasti, kui mina sisse astusin. Aga ükski ei julenud teda selga katsuda. Siis astusin mina ligi
ja ütlesin: ,,Hoidke eest, poisid; ma näitan teile, kuidas keisermantlit kantakse." Ütlesin, ja
tõmbasin teise omale õlgadele. Samal silmapilgul äkki vana ise!..."
,,Noh ja siis?" küsis Indrek, keda lugu hakkas juba huvitama.
,,Mis siis! Teadagi, mis siis!" vastas Tigapuu kavala naeratusega. ,,Aga näed sa seda silti?
Kuidas meeldib? Päris kunsttöö kohe!"
Nad seisid väikese söögipoe ees, mille sildil aurav supivaagen, tükk vorsti, pool sinki, leiva- ja
saiakannikad. Mingisuguse imeliku, peaaegu nägematu laua ääres istus habemik mees ja
annaabi.ee 
