sajandist eKr oli vaid sümboolne. Tegelik võim oli nominaalselt kuningale alluvate feodaalsete maaisandate käes, kellest suurem osa kuulus pärusaadlisse. Hilisemas hiina ajalookirjanduses on usutud, et Zhou riigi haldus oli korraldatud ideaalset valitsust ja riigikorraldust kirjeldava teose "Zhou kombed" järgi, mida tänapäeval peetakse siiski suhteliselt utoopiliseks kirjelduseks. 4. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. 5. Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianism ja taoism on mõlemad Hiinas tekkinud ja peaaegu ühel ajal. Esialgu olid mõlemad filosoofilised süsteemid. Konfutsianism kujunes riigifilosoofiaks ja riigikultuseks, mille keskmes olid sotsiaalsed ja eetilised küsimused. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas
Interneti domeen .cn Ajatsoon(GMT) GMT+0800 Autode sõidusuund parempoolne Elekter 220V Hiina on üks maailma vanemaid riike. Inimesed on Hiinas elanud u. 500 000 aastat. Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia või Ameerika rahvad. See oli umbes 5500 aastat tagasi. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. Kuid Hiina polnud oma nõrga valitsemisega rahul ja valitseja pidi troonilt tagasi astuma. Siis (1.10.1949) kuulutati Hiina vabariigiks. Aga seda nõrgestasid Jaapani kallaletung ja kodusõda. 1949. aastal tuli Hiinas võimule kommunistlik partei, mis alustas Hiina muutmist tööstusriigiks. Hiinal on rikas ja iidne kultuur, mõni Hiina haudadest leitud maal on enam kui 6000 aastat vana
annaabi.ee 
