Keskaeg - Poliitiline ajalugu
.
Tema sõjad ja vallutused :vallutas Langobardide riigi (Põhja-ja Kesk-Itaalia), Baieri,
avaarid (tänapäeva Sloveenia ja Horvaatia), saksid (sõda saksidega kestis üle 30 aasta),
Bretagne (poolsaar prantsusmaa loodetipus) ja araablastelt Pürenee mäestiku ja
Barcelona.
Karl Suur tegi paar sõjakäiku paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks krooniti ta aastal
800 paavsti poolt Rooma keisriks .
Suurriik-feodaalkordL-E-Cordobaemiraat-langobardid-Baier-saksid-Bretagne-Pü
renee-Barcelona-keiser800
Keisritiitel. Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide keiser, tiitliga ei kaasnenud
tegeliku võimu ulatust teiste kuningate üle. Algul tiitel pärandus Frangi riigi valitsejate
seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat, või vähemalt
Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962, kui Saksamaa kuningas
Otto I krooniti keisriks, siis ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis
Saksa-Rooma keisririik
annaabi.ee 
