Vana-Rooma aristokraat
Poliitilises ja sotsiaalses korralduses taastati ebavõrdsus, mis lähtus seisuste (ordines)
hierarhiast, laienedes ka eraõiguse valdkonda. Senaatorite ja ratsanike jaoks – kelle seisus oli
ametlikult pärilik – kehtis eriline abielu- ja pärandiõigus. Mis veelgi tähtsam – neil oli
õiguslikud privileegid (näiteks võis nende üle kohut mõista vaid senatikohus) ja
kohtumenetluse privileegid [nende puhul ei tohtinud rakendada piinamist, mille Augustus
(esimene Rooma keiser3) oli plebeide jaoks kehtestanud] ning viimaks kasutati nende puhul
teistsugust kriminaalõigust kui alamast soost inimeste (humiliores) puhul. Alates 2. sajandist
pKr kehtisisd õilsatele (honestiores) mitmesugused vabastused ja kergemad karistused ning
alamatele (humiliores) raskemad koormised ja karistused. Uues kodakondsuse süsteemis
eristusid silmnähtavalt kaks klassi, kelle õiguslikku erinevust toonitas see, et neisse
kuulumine oli pärilik
annaabi.ee 
