Eesti uusima aja ajalugu
korraldada pöörduda tagasi varasema süsteemi juurde.
Ülevenemaalised muudatused: piiramatu iseavalitsuse asendumine duumamonarhiaga.
1906 aprill üleminekukoht keiser allkirjastas Vene impeeriumi põhiseaduse, mis
kindlustas rahvale kodanikuõigused, kuid nende rakendamine olenes tegelikult
valitsemispraktikast. Seega oli kõiki rahvale antud õigusi võimalik kitsendada, mida
ka tehti. Kõrgeim võim jätkuvalt keisril, tema kutsus ametisse valitsuse, kes oli
ainuüksi vastutav keirsi ees. Samas sai keisri võimu piirata kahekojaline parlament. I
riigiduuma koosseisu valimised 1906. aasta aprillis. Eestis pandi sellele üsna suuri
lootusi, valimisaktiivsus suur. Valimisõiguse said Venemaa kodanikud alates 25
eluaastast, valimisõigus ei laienenud naistele, sõjaväeteenistujatele, juhutöölistele (sh
mõisamoonakad, talusulased, äriteenijad, käsitöökodade töötajad jne). Kokku sai
Eestis valimisõiguse ainult 10% rahvastikust. Teisalt ei olnud valimised ka