Ernst Enno
Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad,
tuul mängib lillelõhnaga
mu ümber tasa laulavad vaiksed leinad.
Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune
viib sinimetsa poole kaugele,
sääl kasekõne loob kui pilvi teele,
et kabda kojukutset minu meelele.
Ja sala laulavad minu väiksed keinad,
et õitsvad kodus valged ristikheinad.
,,Kojuigatsus" ei ole ainult püüdlemine lapse ja noorpõlves armsaks saanud
kodutallu Soosaarele, vaid enamatki, sümboolset, mis jäänud lugeja
aimamata. Riimikäsitlus võib tunduda isegi abitu (teed:keed). Enno
luulestiilile on tunnuslikud meeleolu loovad kordused ning meelsasti
kasutatud märksõnad sümbolid (kodu, tee, igatsus, meel jne...)
Hallid laulud(1910)