TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
(“Okasroosike”, “Tuhkatriinu”). Muinasjuttudes toimub ka haldjate kohandamine kristlusega –
nad seotakse Kirikule tähtsate sündmustega, nagu ristimised ja pulmad.
Võib tõmmata paralleeli lugude, mis räägivad haldjas-ristiemadest (fairy godmother), kes
tulevad lapse ristsetele kingitusi jagama, ja Piiblilugudest tuttava Jeesus-last kummardama ning
talle kingitusi üle andma tulnud kolme targa loo vahel.
Muinasjuttude sügavaid juuri näitab Keightly “The Fairy Mythology”, kus kirjeldatakse
“Okasroosikesele”9 väga sarnast Prantsuse romanssi “Le petit roy Oberon” ( eesti k väike
kuningas Oberon), mis räägib Julius Caesari ja Peidetud Saare Leedi (Lady of the Hidden Island)
pojast, haldjate (feede) kuningast Oberonist, kelle sündi olid kutsutud tunnistama mitmed
haldjad. Nagu muinasjutule kohane, unustati kahjuks üks haldjas kutsumata. Karistuseks ei
annaabi.ee 
