Juhan Liiv
-
Tühi kõht.-*Kas soovite ,
Külamees,vast sooja leiba?*
Murdis tüki minule.
Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
Perenaine tasane.
*Kust sa tulid,kuhu lähed?
Kas sul naine,võõras mees?*
Säält ma tulen ,sinna lähen ,
olen vaene reisimees.
Juhan Liivil oli sügav ja suur hing,tulvil
isamaa-,ema- ja loodusarmastust.Ta oli terava
sõnaga,ütles mida mõtles ega hoolinud kunagi
tagajärgedest.Polnud kerge selle mehe
elukäik.Pureles kehvusega juba hällist saadik.
Ei olnud tal tervist ning näljatundega pidi
koguaeg võitlema,et ellu jääda.Ta püüdis
igatepidi oma elu paremaks muuta ,kuid see e
muutund.Tema töid ei hinnatud,ei nähtud
temas talenti.Alles ,siis kui ta end
vaimuhaigeks oli töötanud,alles siis nähti
temas talenti.Ühesõnaga kurva saatusega
mees.
Juhan Liiv oli imeline luuletaja.Kuna tema luule
oli nii truu,südamlik ja rääkis sellest mis toimu
tema ümber, sees ning mis vaevab tema
hinge.Ta oskas seda nii
annaabi.ee 
