Nõukogude Liidu ajalugu
tükike õue aiamaad, kus sai köögivilja kasvatada jne, jäeti ka mõni loom.
Kollektiviseerimine taasalgas 1928 jaanuaris seoses varumisvolinike ja Stalini enda
ringsõitudega- hakati nõudma, et talurahvas asutaks ühismajandeid. Selleks, et seda saavutati,
vabastati loodavad ühismajapidamised mõneks ajaks igasugustest maksudest, teiseks suurendati
üksiktalupoegade makse. Teatud hulgas talurahvas tekkis huvi ühismajandite vastu, see tekkis
ennekõike kehvikutes. Olukord kujunes nende jaoks veelgi raskemaks. Esimesed kolhoosidesse
astujad olidki kehvikud. Esimesed kolhoosid olid õige pisikesed- 10kond talu, maad olid peaaegu
olematud, maad kippusid ka lahus olema. Loomi, tehnikat, tööjõudu oli vähe, töö kvaliteet ja
oskused jätsid tihtipeale soovida.
Esimene murrang kollektiviseerimise käigus sai teoks 1928 seoses I viisaastaku algusega,
viisaastaku plaanidesse oli kirja pandud ka kontrollarvud kollektiviseerimise suhtes. Nähti ette, et
annaabi.ee 
