Eesti kultuurilugu
põldheina, teraviljade ning muude põllukultuuride vaheldumisi kasvatamisega ja korrapärasema
väetamisega. Mustkesa enam ei peetud. 19. saj. keskpaiku, kui algas teorendi taandumine
raharendi ees ning talusid hakati päriseks ostma, kandusid need muutused ka taludesse.
Ehitustegevus.
Eesti talude suuremaks väärtuseks olid hooned, mis moodustasid 39,1 % talude kogu väärtusest.
Ehitati elumaju, lautu, talle, aitu, saunu, küüne, keldreid ja abihooneid. Kehviktalus koosnes
elumaja 2-3st, keskmistes taludes 3-4st ruumist. Jõukamates taludes isegi kuuest või enamast.
Taluõu oli ümbritsetud hoonetega. Kui vähegi sobis, oli reegliks, et köögi aknast pidi perenaisel
näha olema laudauks ja laste mängumuru. Hoonete paigutus pidi olema otstarbekas, et vähendada
pererahva jalavaeva. Sagedamini oli seinamaterjaliks tahutud palgid. Harjumaal ehitati rohkem
paekivist hooneid 1930. aastail, ehitati valdavalt laudvooderdusega ja ärklikorrustega puumaju.
annaabi.ee 
