"kehviktalupoja" - 1 õppematerjal

Balti DP laagritest-Saksmaal peale II maailmasõda

seas on see omaks võetud (müüt) ja seda toetas ka nõukogude propaganda. Isegi 1980. aastatel räägiti Eesti NSVs ilmunud väliseestlasi puudutavates kirjutistes: „Emigrantide hulgas oli palju ametnikke, tehnilist intelligentsi, kultuuritöötajaid, väiksemate ja keskmiste ettevõtete omanikke ning kinnisvara omanikke. Väga vähe oli tööstustöölisi ja peaaegu ühtegi ei olnud nendest 150 tuhandest kehviktalupoja ja maata põllutöölise seast, kes 1940. aasta maareformiga oli maad saanud ja kes 1941. aasta sügisel langes kulaklik-fašistlik terrori ohvriks.” Kuigi allikad väidavad, et Rootsi jõudnute seas oli kõrgharidus 9%-l, samas kui Taani jõudnute puhul oli sama näitaja 5%. Osa eestlastest kasutas võõrsile mineku võimalust baltisakslaste ümber asustamisel (1939) ja ümber asustamise ajal (1941), osa läks mitmel erineval ajal toimunud üleviimis aktsiooni raames