Lolita
seda 12. aastast tüdrukut, kes võlub endast üle 3 korra vanemat meest.
1997. aastal on Postimehes ilmunud teinegi Toomas Raudami artikkel "Film:
parem ja kehvem kirjandus?", kus mees kirjutab järgmist: "Film on kirjandus. Filmis on
olemas kõik need elemendid, mis kirjanduseski: karakter, lugu, metafoor, sümbol,
allegooria, kujund, stiil. Mõneti on ta isegi parem kirjandus, kujundi loomine on siin
suhteliselt kergem; mõneti jälle kehvem, kehven sellepärast, et kõige aluseks on ikkagi
sõna, millele pilt ühel või teisel kujul truuks peab jääma...// Sõna kirjanduses, kui nii
võtta, on ise inimene..." Tõsi ta on. Raamatut lugedes on tunda, kuidas Nabokov on end
oma sõnade sisse kirjutanud, on tunda kirjaniku püüdu seletada lahti toimunu. Siin
ilmebki koht, kus eriti Kubricu film jääb mõistmise tasandil tugevasti alla romaanile.
Dialoogist piisab vaid harvadel juhtudel selleks, et suuta tõeliselt süübida tegelaste
annaabi.ee 
