Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
Ühel pool on need asundused, mis tekkisid eesti ala vahetusse lähedusse Ingerimaale,
Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tagusesse -, teisal aga need, mis rajati
kaugemale, osalt õigegi kaugele emamaast. Üldjuhul on lähiümbrusesse tekkinud
asundused vanemad ja kaugemal asuvad nooremad, kuid vahetutele naaberaladele on
muidugi rajatud uusi asundusi hiljemgi. Varaseim eesti püsiasustus väljaspool Eestit näib
olevat tekkinud Pihkva linna piirkonnas. Sealt, väikese ja kehvakese kõrvaltee äärest, mis
läbi tumedate metsade ja soode viis Võbori kaudu maakonna- ehk kreisikeskusse Velikije
Lukisse, leidis 1780.aastate lõpus Pärnumaal asuva Laiksaare mõisa omanik major Karl
Moritz von Brömsen (1761-1823) eesti asunduse, mis koosnes mõnedest väheste taludega
küladest. Seda kirjeldas ta hiljem lühidat oma Berliinis väljaantud Venemaa geograafia
käsiraamatus. Samu eestlasi mainib ka põhiliselt tegutsenud ajaloolane, geograaf ja
annaabi.ee 
