Eesti kirjandus I, kordamine
liikumise juhtivaid tegelasi koondav EkmS suunas vajalike kooliõpikute
koostamist ja kirjastamist, avaldas aastarramatuid, milles ilmus artikleid
(ettekandeid) keeleteaduse, rahvaluule, ilukirjanduse jm aladelt, vähesel
määral ka ilukirjanduslikke teoseid.
Kirjanduse areng kulges 1860.-1880. Aastatel väga hoogsalt. Kirjandusse
tulid Koidula, Veske, Kunder, Kuhlbars, Pärn, Reinvald jt, kelle looming
kujundas väga algupärase, tõeliselt rahvusliku kirjanduse. Arenguprotsessi
kehutas oma loomingu ja tegevusega Kreutzwald.
Rahvuslikul ärkamisajal eristatakse kolme põhilist voolu:
1. Saksameelne
Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen, kes pooldas
koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista Venemaa
slavofiilsetest ringkondadest lähtuvale venestuspoliitikale.
Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi
venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama
annaabi.ee 
