Eesti ajaloo kontrolltöö
Samuti ka
soomlasi, kes moodustasid üsna suure osa rahvastikust. Lõuna-Eestisse asus palju lätlasi. Kuid samuti
oli rändajate hulgaks ka kaugemalt inimesi, nt hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt.
Kuigi oli palju sisserändajaid, siis sellegipoolest hakkas eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvama,
võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed.
2. Rootsiaegne võimukorraldus.
1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad:
Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4
maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja-
Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645,
kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur,
rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem)
2) Kindralkuberner, ülesanded: