K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
Samas pole teadusliku teadmise empiiriline kinnitamine enamasti sugugi niisama lihtne ülesanne.
20. sajandil kasutati loodusteaduslikes teooriates juba reeglina selliseid mõisteid, millel ei ole
vahetut vastet vaadeldavas tegelikkuses. Niisugusteks mõistetaks on näiteks “punktmass”,
“vaakum”, “ideaalne gaas” jt. Sedalaadi mõistete abil formuleerib loodusteadus universaalse
kehtivuspretensiooniga lauseid – näiteks loodusseaduste kohta. Kuid vahetus vaatluses saab
vaadelda üksnes üksikuid nähtusi, mitte aga kindlaks teha nende vaheliste seoste universaalsust.
Seetõttu ei ole niisugustele väidetele võimalik vaatluses ka otsest kogemuslikku kinnitust leida.
Empiiriline kinnitamine kujutab endast kaudteed – universaalsetest teooriatest selliste
üksikväidete tuletamist, mida saab vaatluses või teooria alusel konstrueeritud kunstlikus