Enamasti tuleb Eesti põhjavett joogiveeks kasutamiseks töödelda. Maapinnalähedase veekihi põhjaveevaru korral, mis enamasti on reostuse eest looduslikult kaitsmata, on tähtis veehaarde sanitaarkaitseala kehtestamine ja vajalike veekaitsemeetmete rakendamine veehaarde ümbruses. Veeettevõtte, s.t vee kasutaja seisukohalt on oluline, et põhjaveevaru määramine tagaks vajaliku vee koguse ja kvaliteedi säilimise varu kehtivusperioodil. Piisava veevaru puudumise korral on liivaaladel võimalik põhjaveevaru täiendada pinnavee arvel, luues nii põhjavee tehisvaru. Eestis on kõige paremad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised eeldused põhjavee tehisvaru loomiseks Tallinna külje all Männiku liivikul. 8 Põhjavee hulga säilitamine Põhjavesi on loodusliku veeringe osa
6.2. Eesti Vabariigi 1920., 1933. ja 1938. a põhiseadused esindusdemokraatia ja vahetu demokraatia vahekorrast kohalikus omavalitsuses Kuna 1920., 1933. ja 1938. a PS-d nägid ette KOV üksuse esinduskogu moodustamise (§ 76 1920. a ja 1933. a PS-tes, § 123 ja 35 p 3 1938. a PS-s) ega sätestanud KOV teostamist vahetu demokraatia instituutide kaudu, toimis Eesti riigi põhikorras kogu selle sõjaeelsel kehtivusperioodil KOV esindusdemokraatlik mudel. Vahetu demokraatia instituutide kehtestamine polnud välistatud (1927. a piirituse ja alkoholiliste jookide müügi seadus ja selle alusel 1928. a Vabariigi Valitsuse määrus kohalike rahvahääletuste kohta alkohoolsete jookide müügikeelu otsustamiseks). 6.3. Eesti Vabariigi 1992. a põhiseadus esindusdemokraatia ja vahetu demokraatia vahekorrast kohalikus omavalitsuses KOV on seotud demokraatiaga (PS § 1 lg 1, §-d 3, 4, 10, 14 jt)
annaabi.ee 
