Richard Black ütles, et Kopenhaageni lepe ei taga ilmselt seda, et maakera keskmine temperatuur ei tõuseks rohkem kui kaks kraadi, mis ÜRO teadlaste arvates aitaks ära hoida kliimamuutuse kriitilisi tagajärgi. Euroopa Liidu jaoks on oluline, et lõpptulemuseks oleks siiski üks õiguslikult siduv dokument. See hõlmaks Kyoto protokolli põhielementide edasiarendamist ning ühendaks kõik arenenud ja arenguriigid ühtsesse rahvusvahelise kliimaregulatsiooni kehtivusalasse. Leping tuleks ka poolte poolt varakult ratifitseerida , et see saaks jõustuda enne 1. jaanuari 2013, mil lõpevad Kyoto protokollist tulenevad kohustused. 19.septembril 2009 Kopenhaagenis läbi öö kestnud keeruliste kõneluste tulemusel sündis poliitiline kokkulepe, milles märgitakse ära teaduslik hinnang, et üleilmne keskmine temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi. Kokkuleppe lisasse pannaks kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. ÜRO
raamkonventsiooni liikmesriiki pikaajalisi koostegevusi kliimamuutusega võitlemisel; teises arutavad 184 Kyoto protokolli liiget (nende hulka ei kuulu USA) konkreetseid tööstusriikide emissiooni vähendamise kohustusi pärast aastat 2012. EL jaoks on oluline, et lõpptulemuseks oleks siiski üks õiguslikult siduv dokument. See hõlmaks Kyoto protokolli põhielementide edasiarendamist ning ühendaks kõik arenenud ja arenguriigid ühtsesse rahvusvahelise kliimaregulatsiooni kehtivusalasse. Leping tuleks ka poolte poolt varakult ratifitseerida, et see saaks jõustuda enne 1. jaanuari 2013, mil lõpevad Kyoto protokollist tulenevad kohustused. Euroopa Liidu sisulised eesmärgid Kopenhaageni kliimakonverentsil. Euroopa Nõukogu avaldas 21. oktoobril kokkuvõtte EL seisukohtade osas Kopenhaageni kliimakonverentsil sõlmitava kokkuleppe osas. Toome järgnevalt välja selle kesksed valdkonnad koos olulisemate konkreetsete eesmärkidega nendes:
annaabi.ee 
