Rahvusvaheline valuutafond
vähenenud kaubaeksport itta tingis languse kogu majanduses. Eesti majanduskasvu
tempo oli juba varem pärast aktsiaturu järsku langust ja ülekuumenemisele järgnenud
rahapoliitika kitsendamist hakanud aeglustuma.
Kõik Balti riigid reageerisid kriisile fiskaalpoliitika lõdvendamisega. Kuna eelarve
puudujääk muutus seetõttu suuremaks kui Rahvusvaheline Valuutafond olnuks nõus
aktsepteerima, siis lasti kehtivail laenulepinguil aeguda ning läbirääkimised uue
majandusprogrammi üle algasid taas alles 1999. a lõpus. Uued tugilaenulepingud
sõlmiti 2000. a alguses, pärast seda, kui eelarve olukord oli uuesti kontrolli alla saadud.
Vene kriisi järelmõjudest taastumine toimus Eestis suhteliselt kiiresti. Tõenduseks heast
konkurentsivõimest oli see, et osa kaubaekspordist suunati nüüd lääneturgudele.
Lõimumine Lääne-Euroopaga süvenes nii Eestis, Lätis kui Leedus. Üha enam
annaabi.ee 
