Rahvuskogu kokkukutsumine sai heakskiidu. Riigivanem kutsus 1936. a detsembris valitud Rahvuskogu kokku 1937. a veebruaris ja kokkutulnud Rahvuskogule esitas riigivanem uue põhiseaduse eelnõu. Rahvuskogu võttiski vastu uue põhiseaduse, esitades töö tulemused riigivanemale. Riigivanem kuulutas põhiseaduse ja selle elluviimise seadused 17. augustil 1937 Kadrioru lossis pidulikult välja ja uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. 1937. a põhiseadus oli tublisti mahukam seni kehtinust. Nimelt sisaldas 1920. a põhiseadus 89 paragrahvi, aga 1937. a põhiseadus 150 paragrahvi. Põhiseaduses oli ulatuslik peatükk ,,Eesti kodanikkude õigused ja kohustused" 27 paragrahviga, samas kärbiti oluliselt rahva osalemist riigivõimu teostamisel. Näiteks loobuti rahvaalgatuse korras seaduste vastuvõtmisest. Rahvahääletus oli võimalik ainult presidendi nõusolekul põhiseaduse muutmiseks. Nii jäid
· Kujunes võim. Kuni 1938 aastani. Tõsiseltvõetav samm tehti veebr 1936 referendumil, ehk asendada see dedaktsioon. See sai heakskiidu ja Riigikogu kutsusti kokku rahvuskogu ja veebr 1937 esitas riigivanemad rahvuskogule uue põhiseaduse eelnõu. Võetigi vastu uus põhiseadus, kuulutati pidulikult välja 1.jaan 1938 Kadrioru lossis. Eesti sai endale tõepoolest uue põhiseaduse. See oli tublisti mahukam seni kehtinust, varem sisaldas 89 paragrahvi, nüüd 150 paragrahvi. Praegu sisaldab 168 paragrahvi. Kodanike õigused ja kohustused (27 paragrahvi). Kärbiti oluliselt rahva osalust riigivõimu teostamisel, kadus ära rahva algatus. Riigivanemad sõna kodanike kõrgemast võimust jäi paljugi deklaratiivseteks. Püüti jätkata seda osa, mis räägib võimude lahususest. Seati sisse presidenti institutsioon. Selles põhiseaduses leiame ka õiguskantsleri institutsiooni. · 23
annaabi.ee 
