Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4) Kehade põrge o Impulss (+ valem ja mõõtühik) füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega o Impulsi jäävuse seadus (+ valem ja joonis) See väidab , et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väiseid jõude(kehtin nt:Newtoni II-seadus) o Absoluutselt plastiline ja elastne põrge (+ valemid / kehtivad jäävuse seadused ja joonised) Absoluutselt mitteelastne põrge on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha Absoluutselt elastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama
Ül 408. Näidata, et n + n log 2 n O( log 2 n )
n
Kuna nlim = 0 , siis n< n log 2 n kui n>N
n log n
2
n + n log 2 n < n log 2 n + n log 2 n = 2 * n log 2 n
seetõttu valime c=2 ja n>N
409.
a) Näidata , et n! = O( n n )
seega peame näitama n!<=c* nn
n!=1*2*3*...*n
tü h ja hu lgaga. N 14: Leida hulga A = {a ,b ,c} as tmehulk ................P (A )= { Ø ,{ a} ,{ b} ,{ c} ,{ a,b} ,{ a,c} ,{ b,c} ,{ a,b,c}} ......... N 15: Tões tada induks tiooni me etodi l, et kui A =n s iis as tmehulgas on ele men te 2 n ). n= 0 s iis A= Ø j a P(A )={ Ø }1 el. mis on tühihulk |P (A )|= 1= 2 0 eelda me et kehtib n= k korral: A k ={ a1 , a2 ,..., ak } |P (A k )|= 2 k Tões ta me, et kehtin n= k+ 1 korral A k + 1 = { a1 , a2 ,..., ak , ak +1 } H ulgale A k + 1 vas tava as tmehu lga s aamis eks võtame hulgale A k vas tava as tmehulga ja lis a me s ellele paarid mis s aame A k as tmehulga hulkade ja lis atava uue elemend i abil moodus tad a S eega : |P (A k + 1 )|= |P (A k )|+ |P (A k )|= 2 k +2 k = 2*2 k =2 k + 1 tõestatud B ool i algeb ra B ool i algebraks nime tame mit tetühj a hulka S koos kahe operats iooniga ja mis rahuldavad järgmis i tingimus i :
Teiseks võib jõu suurust arvutada tuntud massiga kehale antava kiirenduse kaudu. · Kiirenduse ja jõu vahekord kiirendus on põhjustatud jõu poolt, mitte vastupidi. ä · Newtoni I seadus (e inertsiseadus): Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. · Taustsüsteemiks nimetame taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. · Taustsüsteeme, kus kehtin Newtoni I seadus, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Maad võib ligikaudu lugeda inertsiaalseks taustsüsteemiks. 4. · Gravitatsioonijõud on siis, kui kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant.
tü h ja hu lgaga. N 14: Leida hulga A ={a ,b ,c} as tmehulk ................P (A )= { Ø ,{ a} ,{ b} ,{ c} ,{ a,b} ,{ a,c} ,{ b,c} ,{ a,b,c}} ......... N 15: Tões tada induks tiooni me etodi l, et kui A =n s iis as tmehulgas on ele men te 2 n ). n= 0 s iis A= Ø j a P(A )={ Ø } |P (A )|= 1= 2 0 eelda me et kehtib n= k korral: A k ={ a1 , a2 ,..., ak } |P (A k )|= 2 k Tões ta me, et kehtin n= k+ 1 korral A = {a, b, c, d } lis as ime d A k + 1 = { a1 , a2 ,..., ak , ak +1 } H ulgale A k + 1 vas tava as tmehu lga s aamis eks võtame hulgale A k vas tava as tmehulga ja lis a me s ellele paarid mis s aame A k as tmehulga hulkade ja lis atava uue elemend i abil moodus tad a S eega : |P (A k + 1 )|= |P (A k )|+ |P (A k )|= 2 k +2 k = 2*2 k =2 k + 1 tõestatud Booli algebra B ool i algebraks nime tame mit tetühj a hulka S koos kahe operats iooniga
annaabi.ee 
