Eesti iseseisvumine 1918
riigivõimu moodustamiseks, pani Ajutine Valitsus maha oma senised volitused. Sellega algas
esimene valitsuskriis Eesti Vabariigi ajaloos. Maanõukogu poolt volitati kriisi lahendama
Maanõukogu juhatus, kes parteidega läbi rääkides pidi nimetama uue isiku, kes kokkuleppel
parteide esindajatega seab kokku uue valitsuse. Riigi sisemise elu korraldamise alal luges
valitsus oma tähtsamaiks ülesandeiks Asutava Kogu kokkukutsumist, sisemise julgeoleku ja
seadusliku korra kehtimapanemist ja maaküsimuse ettevalmistamist Asutavale Kogule. (Eesti
Vabadussõda 1918 1920 I, 1996).
Eesti Asutav Kogu
Kõige tähtsamaks sisepoliitiliseks sündmuseks 1919. Aastal oli Asutava Kogu demokraatlik
valimine, selle kokkutulek ja riikliku ülesehitustöö algus. Vaatamata sõjaolukorrale toimusid
5.-7. Aprillil üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed valimised, mis viidi läbi ka rindel.
Rahvusvahelises ulatuses olid Eesti Asutava Kogu valimised sõja ajal pretsedenditud.