Rahvusvaheline õigus
Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed tähendavad vormi,
milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks normid omavad õigusjõudu just tänu
avaldamisele teatud vormis. Materiaalsed on allikad, milles õigusnorm tegelikult väljendub.
Rahvusvahelise õiguse puhul formaalsetest allikatest õigupoolest rääkida ei saa, kuna puudub
ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi
osade allikate puhul on kehtimahakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud (nt
lepingute puhul jõustumine, resolutsiooni vastuvõtmine ÜRO Peaassambleel jne), ei tähenda
see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket.
Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 38 (1):
Kohus, olles kohustatud lahendama temale arutada antud vaidlusi rahvusvahelise õiguse
alusel, kohaldab: a) Rahvusvahelisi üld-ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide
poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid