valitsusajal kehtinud privileegid, siis põigatakse antud monograafias ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Siinsele aadlile laienenud privileegid panid aluse Balti erikorrale, mis kestis kuni 1783. aastani, mil Katariina II kehtestas niinimetatud asehalduskorra. Raamatu teine osa keskendub keskvõimu mõjule Eesti alal ja Balti erikorrale. Puudutatakse teemasid, mis olid 18. sajandil päevakajalised. Maa ja omandi küsimus kerkis seoses Vene võimu kehtestumisega Eesti alal. Kuid see teema oli ka varem poleemikat tekitanud. Vene riik hakkas läbiviima restitutsiooni- mõisate tagastamist omanikele. Selleks otstarbeks loodi 1721. aasta oktoobris restitutsioonikomisjon (Laur, M 2000, lk 123). See tõi kaasa probleeme omandiõigust tõendavate materjalidega. Rootsi ajal, seoses reduktsiooniga, oli eramõisavaldus kokkukuivanud, kuid restitutsiooniga see taastus. Maksukorraldus jäi oma põhimõttelt
riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. 1920 21 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus- Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas. 1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.1931. aastal oli ta Põllutöökoja asutajate hulgas.21. oktoobril 1933 valiti ta üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai Peaministriks Riigivanema ülesannetes. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President. Seda perioodi nimetavad tema vastased "vaikivaks ajastuks". Ta algatas riigireformi,