Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad
tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti aladel palju erinevaid etnoseid, näiteks vadjalasi, ja seega ei
oleks õige kasutada põlisrahvuste mainimise puhul eestlaste, kui tänapäeval väljakujunenud
kultuurrahva definitsiooni.
Teiseks on mõistlik arvestada sellega, kuidas kohalik põlisrahvas ennast ise määratles
keskajal/uusajal (etnoste enesereflektiivsus). Esimestes säilinud eestikeelsetes tekstides on
selleks maarahvas. On arvatud, et selline määratlus tulenes otseselt pärisorjuse kehtestumise
protsessil tulnud vastandumisest sakslastele undeutsch. Sõna eestlased kasutas esimest
korda J. V. Jannsen oma pöördumises Perno Postimehe 1857. aasta avanumbris: ,,Terre, armas
Eesti rahwas"
Selle teksti/ekskursiooni eesmärk on anda ülevaade maarahva eluolust, osatähtsusest ja
tegevusaladest keskaegses Tallinnas. Teemakohaselt puudutatakse neid eestlasi, kes elasid
Tallinna linnamüüri sees, kui ka neid, kes elasid linnasarasesse või eeslinnadesse jääval
territooriumil.